Umgaqo-nkqubo weMali-Mboleko Ubonakalisa Ifuthe leSU Kuluntu, utsho uMphathiswa WeYunivesithi

Isigqibo seNkundla ePhakamileyo ngoLwesithathu (8 Julayi 2015) esavumelana nesicelo seKliniki Yezomthetho yaseStellenbosch University (SU) malunga ne emoluments attachment orders (EAOs), ezikwabizwa ngokuba zi-garnishee orders, “sibubungqina bokuzimisela kweSU ukwenza impembelelo entle kuluntu.”

Oku kuthethwe ngu Rector kunye noSekela-Shansela weSU, uNjingalwazi Wim de Villiers, ephendula kwisigqibo senkundla. Wavuyisana neKliniki Yezomthetho kunye nabo bonke abathathe inxaxheba kule meko.

“Sizimisele ukusebenzisa ulwazi lwethu ukufumana izisombululo kwiingxaki zoluntu. SU yathatha eli tyala ngenjongo yokulungiselela uluntu,” watsho.

Ushishino Wendy Appelbaum, owaba nomdla omkhulu ekulweni eli tyala, wamkela esi sigqibo. Ngo-2012, wafikelela kwiKliniki Yezomthetho emva kokufumanisa ukuba i-EAOs zazifakwe kubasebenzi bakhe basefama eDe Morgenzon.

“Ndaqala ukwenza uphando lwam ndaza ndabona ukuba ukungalungisi okukhulu kwenzeka. IKliniki Yezomthetho yayisele ijongene namatyala amaninzi afana nalo, kwaye kwaba luncedo olukhulu ukusebenza kunye nabo ukwenzela ukuba eli tyala libe likhulu kwaye libe nemiphumela ebanzi yesiseko somgaqo-siseko,” utshilo uAppelbaum.

IKliniki Yezomthetho yayiyi-first applicant kule meko, kunye nabathengi bayo abali-15—abasebenzi basefama, abasebenza ukucoca kunye nabaqaphi bezokhuseleko abavela eStellenbosch nasezindaweni ezikufuphi. Bafuna uncedo emva kokuba ii-micro-lenders zifumene ii-EAOs ezithi zithathe inxalenye enkulu yemivuzo yabo.

UJustice Siraj Desai weNkundla ePhakamileyo eKapa wachaza ezi EAOs njengathi “azingekho mthethweni, azisebenzi, kwaye azinamandla aseburhulumenteni.” Waphinda wafumanisa ukuba amanye amacandelo eMagistrates’ Court Act awahambelani noMgaqo-siseko.

“Esi sigqibo sisoyiso esikhulu—hayi kuphela kwabafake izicelo, kodwa nakubo bonke abahlwempuzekileyo. Siseta umzekelo onokuthi unciphise iindlela ezingalunganga zemboleko, kwaye sijolise kweliso likarhulumente ukuba aqinisekise ukuba ubulungisa buyafumaneka kuye wonke umntu,” watsho uAppelbaum.

Izizathu ezibini eziphambili zokugxekwa kwe-EAOs nguDesai:

Ukungabikho “kokujongwa kwenkundla” xa ii-EAOs zikhutshwa ngumabhalane wenkundla ngaphandle kokubandakanywa kwejaji. Umthetho weMagistrates’ Court Act unika imvume kolu hlobo lwe nkqubo kuphela ukuba umtyali-mali uyayinika imvume ebhaliweyo. Kodwa, uDesai wafumanisa ukuba abatyali-mali baqhathwa ukuba batyikitye amaxwebhu abangawuqondiyo, okanye batyikityelwe ubuxoki.

Ukufunyanwa kwee-EAOs ezinkundleni ezikude nezindawo zokuhlala kunye nezindawo zomsebenzi zabatyali-mali. Wafumanisa ukuba oku kuthintela abantu ekufikeleleni kwinkundla kwaye kusekelwe kwimpatho engalunganga yeMagistrates’ Court Act.

Isigqibo sichaza imeko enzima abajongene nayo abatyali-mali:
Bangabasebenzi abahlawulwa ngama-R1 200 ukuya kuma-R8 000 ngenyanga kwaye bexhasa iintsapho zabo. Bafaka izicelo zeemali-mboleko ukuze bakwazi ukuhlawula iindleko zabo—kwaye babekwa kwizinga lenzala elifika kwi-60% ngonyaka.

Ii-micro-lenders bezinika ezi mboleko ngaphandle kovavanyo lwemali abafanele bayihlawule. Ezinye iintlawulo zazingaphezulu kwe-50% yengeniso yabo yenyanga.

“Ezi zimboleko bezithathwe ngokungenanjongo yokwenza izinto ngokufanelekileyo, kwaye ayothusi into yokuba abatyali-mali abakwazi ukuhlawula,” kubhale uDesai kwisigqibo sakhe.

Le meko ibalulekile ekulungiseni amacandelo angalunganga kwishishini lezemali-mboleko kwaye inyanzelisa urhulumente ukuba abonelele ngobulungisa kuwonke-wonke.